Vintage plakat
Nosferatu
Prix régulier
€24,99
Prix réduit
€21,99
Tasuta kohaletoimetamine
Ära logele! Ei jää muud üle kui 20 koopiad saadaval!
20 tellimused viimase 24 tunni jooksul.
Avastage Nosferatu plakat, Saksa õuduskino oluline meistriteos. See 1922. aastal Friedrich Wilhelm Murnau produtseeritud ajatu teos tähistas kinoajalugu ja lummab jätkuvalt filmifänne üle kogu maailma. Nosferatu plakat tabab suurepäraselt filmi olemust, andes edasi sünget, hirmuäratavat ja rõhuvat atmosfääri, mis valitseb kogu loo vältel. Sinu silme ees ärkab ellu kinoajaloo hirmutavaim vampiir, mis sukeldab sind põnevasse universumisse, kus segunevad terror ja lummus. Lisage see plakat oma kultusfilmide kogusse või kaunistage oma interjöör gootiliku ja kütkestava atmosfääri saamiseks. Ärge jätke kasutamata võimalust omandada ainulaadne tükk kinoajaloost.
- Paberi omadused:
- 🎨 Canvas: globaalne standard printimine ja lõuendimaali jäljendamine.
- Vaikimisi sisaldab plakat 4 cm valge ääris raamimiseks (raam ei kuulu komplekti). Kui te seda ei soovi, valige "ilma valge ääriseta".
- ✅ Suurus: saadaval on mitu valikut. ✅
- Kõrge UV-vastupidavus.
- Värvide erksus maksimaalselt, ilma peegeldusteta.
- Paber ringlussevõetud, mis tagab keskkonna austust.
- Mähkitud plakat ettevaatlikult ja esitatud kujul kaitsetoru täielik kaitse.
-
TASUTA STANDARDKOHANE.
⚠️ Raam ei kuulu komplekti. ⚠️
Selle Nosferatu plakati kirjeldus
Nosferatu – õudusümfoonia on Saksa mängufilm viies vaatuses, mille lavastas 1922. aastal Friedrich Wilhelm Murnau. Tummfilm on Bram Stokeri romaani "Dracula" autoriseerimata adaptsioon ja see räägib loo krahv Orlokist (Nosferatu), Karpaatide vampiirist, kes on sütitatud armastusest kauni Elleni vastu ja külvab hirmu oma sünnilinnas Wisborgis. . Nosferatut peetakse üheks õudusfilmi esimeseks eksponendiks ja see avaldas žanrile suurt mõju tänu oma visuaalsele kujundusele. Samas peetakse teost oma deemonliku peategelase ja piinatud meeleseisundeid peegeldava unenäolise olustikuga Weimari vabariigi kino üheks olulisemaks teoseks. Film pidi hävima 1925. aastal pärast autoriõiguste kohtuasja kaotamist, kuid see on säilinud lugematul arvul monteeritud versioonidel ja on tänapäeval saadaval mitmes taastatud versioonis. Õudusümfoonia on Saksa mängufilm viies vaatuses, mille lavastas 1922. aastal Friedrich. Wilhelm Murnau. Tummfilm on Bram Stokeri romaani "Dracula" autoriseerimata adaptsioon ja see räägib loo krahv Orlokist (Nosferatu), Karpaatide vampiirist, kes on sütitatud armastusest kauni Elleni vastu ja külvab hirmu oma sünnilinnas Wisborgis. . Nosferatut peetakse üheks õudusfilmi esimeseks eksponendiks ja see avaldas žanrile suurt mõju tänu oma visuaalsele kujundusele. Samas peetakse teost oma deemonliku peategelase ja piinatud meeleseisundeid peegeldava unenäolise olustikuga Weimari vabariigi kino üheks olulisemaks teoseks. Film pidi hävima 1925. aastal pärast autoriõiguste kohtuasja kaotamist, kuid see on säilinud lugematul arvul redigeeritud versioonidel ja on tänapäeval saadaval mitmes taastatud versioonis.
Kroonik jutustab, kuidas 1838. aastal jõudis katk Wisborgi sadamalinna: kinnisvaramaakler Knock sai Orloki-nimeliselt Karpaatide krahvilt kirjaliku korralduse otsida talle Wisborgis maja. Nähtavasti krahvi palve üle rõõmustav kinnisvaramaakler käsib oma noorel kolleegil Thomas Hutteril Orloki juurde minna ja pakkuda talle Hutterite korteri vastas asuvat poollagunenud maja. Thomas on energiat täis ja ootab seda reisi väga. Tema noor naine Ellen aga reageerib abikaasa reisiplaanidele mureliku ja tumeda eelaimusega. Thomas usaldab oma naise oma sõbra, laevaomanik Hardingi kätte ja asub teele. Teel peatub ta võõrastemajas. Põliselanikud kardavad Orlokit ilmselt väga ja hoiatavad noormeest tungivalt teekonna jätkamise eest. "Vampiiride raamat", vereimejate kogumik, mille Thomas oli Wisborgist lahkudes juba kaasa võtnud, oleks võinud olla hoiatus. Kuid ta eirab kõiki hoiatusi ja hoiatusi ning jätkab oma teekonda.
Kui giidid ta enne viimast tõusu lossi poole silla juures maha jätavad, peab kahetsev Thomas oma teekonda üksi jätkama. Mõne miili kaugusel sihtkohast võtab ta pimedas metsas peale krahvi kurjakuulutav vanker ja jõuab süngesse Orloki lossi. Kui kord sisehoovis on, pole seal kedagi. Thomas imestab, kuhu kõik lossiteenrid on kadunud, kuid siis võtab ta vastu maamees ise. Krahv Orlok pole vähem kurjakuulutav kui tema eluase: kõhn kiilas kuju, paksude kulmude, suure konksu nina ja ebaloomulikult teravate kõrvadega. Thomasele valmistatakse õhtusöök. Kui ta kogemata noaga oma pöidla lõikab, tahab Orlok innukalt verd põrgata, kuid laseb Thomasel lõpuks lahti. Krahv palub noormehel jääda. Pärast rasket ööund ärkab Thomas kahe hammustusjäljega kaelal. Ta tõlgendab neid aga naiivselt sääsehammustustena ja kirjutab oma naisele nördimuskirja. Järgmisel õhtul, kui krahv Orlok juhtub nägema medaljonis Elleni portreed, võtab ta kohe Thomase pakkumise vastu ja kirjutab sellele mõtlemata alla müügilepingule. Thomas kahtlustab, et on sellega saatuse oma kodulinna kutsunud. Sel ööl läheneb Orlok magava Thomase juurde, et tema verd imeda, kuid eemal ärkab Ellen Wisborgis karjudes ja anuvalt käsi sirutades. Krahv loobub oma ohvrist.
Ellen satub transilaadsesse olekusse ja hakkab unes kõndima. Samal ajal uurib Thomas päeval Orloki lossi ja leiab krahvi kirstust lamamas, surmataolises unes. Järgmisel õhtul on ta tunnistajaks, kuidas krahv tormab mullaga täidetud kirste käru laadima. Kohe kui Orlok on viimases tühjas kirstus pikali heitnud ja kaane peale tõmbanud, kihutab kurjakuulutav vanker minema. Thomas põgeneb lossist, minestab ja ta päästavad kohalikud, kes ravivad palavikulist meest haiglas. Vahepeal korraldab Orlok kirstude Varnasse parvetamise ja purjelaevale laadimise. Empusa asub Orlokiga pardal Wisborgi teele, samas kui Thomas, paranenud, kiirustab maanteed pidi koju tagasi pöörduma. Empusa pardal surevad meeskonnaliikmed üksteise järel salapärasesse haigusesse. Kui meremehed asja uurivad ja ühe kirstu avavad, põgeneb rottide hord. Kui lõpuks on elus vaid kapten ja tema esimene paadijuht, väljub krahv öösel tema kirstust. Esimene tüürimees hüppab paadist ja kapten kinnitab end rooli külge. Empusa nagu kummituslaev siseneb Wisborgi sadamasse, kus dokkerid leiavad paadist vaid kapteni surnukeha.
Knock, kes on vahepeal elavate kärbeste isu tõttu hullumajja maandunud, tunneb heameelt, et "peremees" on lõpuks kohal. Kirstu ja rotte lohistades lahkub krahv laevalt ja kõnnib öösiti mööda linna. Laevaomanik Harding leiab orvuks jäänud Empusalt logiraamatu, kus on kirjas surmaga lõppenud haigus. Linn kuulutab välja eriolukorra, kuid on juba hilja: katk levib Wisborgi ja nõuab lugematuid ohvreid. Isegi professor Bulwer, "paracelslane" ja epideemiliste haiguste ekspert, ei leia epideemiale vastumürki. Knock põgenes varjupaigast ja teda jälitab kari, kes süüdistab teda lehemädanikus, kuid tal õnnestub põgeneda ja peita end linnast välja.
Thomasel õnnestus ka Wisborgi jõuda. Ta toob endaga kaasa "Vampiiride raamatu", millest Ellen loeb, et ainult puhta südamega naine suudab "vampiiri" peatada, pannes ta meelsasti oma verd jooma ja pannes ta nii "kuke kisa unustama". Vahepeal on Orlok asunud elama hutteritest üle tee asuvasse mahajäetud majja. Ta vaatab nostalgia ja loitsuga aknast Elleni tuppa. Noor naine teeskleb kokkukukkumist ja saadab Thomase arsti juurde. Nüüd saab ta end vampiirile ohverdada ilma, et teda segataks, nagu ta oli raamatust lugenud. Orlok, kes ei kahtlusta midagi ja kujutleb, et hakkab oma soove ellu viima, lipsab oma tuppa ja läheneb Ellenile, et tema verd juua. Temast toitudes hüppab ta äkitselt: kõlab esimene kuke kiremine, Nosferatu on oma soovi tõttu aja unustanud. Koit on juba käes ja esimese päikesekiirega kaob vampiir suitsu. Thomas saabub koos arstiga Elleni tuppa ja kallistab teda, kuid on juba hilja – Ellen on surnud. Aga nagu Ellen lootis, tähendab vampiiri lõpp ka katku lõppu.
