Avastage Manon des Sourcesi filmiplakat ja sukelduge selle filmikunsti meistriteose teravasse maailma. Laske end võluvas looduskeskkonnas Emmanuelle Béarti meisterlikult tõlgendatud Manoni liigutavast loost võluda. See plakat tõotab teile kinoelamust, mis on rikas emotsioonidest ja mõtisklustest inimese seisundist.
- Paberi omadused:
- 🎨 Canvas: globaalne standard printimine ja lõuendimaali jäljendamine.
- Vaikimisi sisaldab plakat 4 cm valge ääris raamimiseks (raam ei kuulu komplekti). Kui te seda ei soovi, valige "ilma valge ääriseta".
- ✅ Suurus: saadaval on mitu valikut. ✅
- Kõrge UV-vastupidavus.
- Värvide erksus maksimaalselt, ilma peegeldusteta.
- Paber ringlussevõetud, mis tagab keskkonna austust.
- Mähkitud plakat ettevaatlikult ja esitatud kujul kaitsetoru täielik kaitse.
-
TASUTA STANDARDKOHANE.
⚠️ Raam ei kuulu komplekti. ⚠️
Selle Manon des Sourcesi filmiplakati kirjeldus
Manon des sources on prantsuse romaani Les eaux des collines teine osa, mille on kohandanud Marcel Pagnol ja mis ilmus 1986. aastal. Esimene osa kannab pealkirja Jean de Florette.
Manonist on saanud ilus täiskasvanud tüdruk ja ta elab mägedes lambatüdrukuna. Ugolin ja Papet on oma nelgikasvatusega edukad. Külas elab uus õpetaja Bernard, kes reisib mööda Provence'i mägesid ja keda Manon jälgib. Noor neiu armub kenasse noormehesse. Ugolin käib regulaarselt jahil ja jälgib omakorda Manonit. Ta armub tüdrukusse, mis samal ajal tekitab temas kahetsust. Manon leiab kogemata allika, mis küla veega varustab. Juhuslikult oli ta pealt kuulanud kahte külaelanikku ja sai teada, et kõik külas teadsid allika olemasolust tema isa maal ja olid seetõttu tema surmas kaassüüdlased. Pärast allika avastamist otsustab ta selle kinni panna samamoodi, nagu Papet ja Ugolin olid teinud allikaga tema isamaal. Ühtäkki leiab küla end ilma veeta. Ugolin pole paanikas mitte ainult armuhullusest, vaid nüüd ähvardab ka tema nelke hävimisoht. Pühapäevasel missal kuuleb külarahvas preestri jutluses, et külaringis on kuritegu. Peaaegu kõik teavad, et nad on Ugolin ja Papet. Rongkäik peab selle parandama ja Manon peab orvuna selles osalema. Alguses ta keeldub. Kuid kui ta süüdistab Ugolinit ja Papetit kogunenud küla ees isa surma eest vastutamises, on ka Bernard selle looga seotud. Koos Bernardiga vabastab ta allika ummistusest ja rongkäigu ajal täitub küla purskkaev taas veega. Ugolin sooritab enesetapu, sest ta teab nüüd, et Manon ei abiellu temaga kunagi.
Manon ja Bernard abielluvad, Papet aga avaldab austust Ugolini haual. Üks vana pime daam räägib Papetile kirjast, mille tema eluaegne armastus Florette oli talle kirjutanud, kui ta oli Aafrikas sõdur. Ta polnud seda kirja kunagi saanud. Seejärel saab ta teada, et Florette oli rase ja Jean de Florette oli tema poeg. Manon on seega tema lapselaps. Vana Papet kaotab siis igasuguse elutahte. Testamendis pärandab ta kogu oma varanduse Manonile ja tunnistab talle kogu oma loo. Pärast seda riietub ta peenelt riidesse ja heidab voodisse, kust järgmisel hommikul leiab ta surnuna tema majapidajanna.